7400710
| Frage | Antworten |
| ÖKOLOOGIA SISU JA MÕISTE | TEADUS ORGANISMIDE, POPULATSIOONIDE JA KOOSLUSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE VASTASTIKUSTEST SUHETEST. ÖKOLOOGIA UURIB ELUSORGANISMI JA KESKKONNA VAHELISI SUHTEID. |
| ÖKOLOOGIA TEADUSHARUD | 1) AUTOÖKOLOOGIA - ORGANISMIÖKOLOOGIA 2) DEMOÖKOLOOGIA - POPULATSIOONIÖKOLOOGIA 3) SÜNÖKOLOOGIA - KOOSLUSTE ÖKOLOOGIA 4) GEOÖKOLOOGIA EHK MAASTIKE ÖKOLOOGIA - ÖKOLOOGIA JA MAASTIKUTEADUSE PIIRITEADUS 5) GLOBAALÖKOLOOGIA EHK BIOSFÄÄRÖKOLOOGIA - MAA, KUI TERVKLIK SÜSTEEM ELUKESKKONNANA 6) ÜLDÖKOLOOGIA - ÖKOLOOGIA KESKNE HARU, UURIB LOODUSE SÜSTEEMITASANDIL KEHTIVAID SEADUSPÄRASUSI |
| POPULATSIOON | POPULATSIOON ON RÜHM SAMA LIIKI ISENDEID, KES ELAVAD KINDLAL AJAL KINDLAS ELUPAIGAS |
| KOOSLUS | KOOSLUS ON KÕIK ELUSOLENDID, KES ELAVAD KINDLAL AJAL KINDLAS ELUPAIGAS JA ON OMAVAHEL SEOTUD |
| ÖKOSÜSTEEM | Ökosüsteem on kindlas elupaigas elavad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus. |
| BIOSFÄÄR | Biosfäär on kogu maakera elukeskkond. Kõik ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri. |
| GAIA HÜPOTEES | Biosfääri eluks sobivust põhjendav kontseptsioon e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine. - Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. |
| ELUSORGANISMIDE ÜHISED TUNNUSED | Elusorganism: 1) toitub 2) reageerib 3) areneb 4) kohaneb 5) paljuneb |
| ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED | aatom –> molekul –> makromolekul –> organell –> rakk –> kude –> organ –> organsüsteem –> organism –> liik –> populatsioon –> kooslus –> ökosüsteem –> maastik –> biosfäär |
| ELUSLOODUSE SÜSTEMAATIKA | Domeen - Eukarüoodid Riik - Loomad Hõimkond - Keelikloomad Klass - Imetajad Selts - Kiskjalised Sugukond - Kaslased Perekond - Kass Liik - Ilves |
| ABIOOTILISED KESKKONNATEGURID JA NENDE MÕJU TAIMEDELE JA LOOMADELE | Päikesevalgus - fotosüntees, nägemine Temperatuur - kohastumus, kasvuperiood Sademed Tuul Happesus - mitte liiga happeline/aluseline Toitainete sisaldus - eluks hädavajalik Veerežiim - sisekeskkond, raku elutegevus Rõhk - kohastumine Tuli - kohastumine pärast põlengut Soolsus - peab säilitama rakusisesed tingimused |
| SÜNERGISM | Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju - seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada. |
| KOHASTUMINE JA KOHANEMINE | Kohastumine - pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohanemine - pöörduv, ontogeeniline, adaptsioon. (Adaptsioon - organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise). |
| LIMITEERIVAD TEGURID | Temperatuur, valguskiirgus, ioniseeriv kiirgus, vesi (niiskus), pinnaveed, niiskuse ja temperatuuri koosmõju, atmosfääri gaasid, biogeensed elemendid, vool ja rõhk, mullaerosioon, tuli kui ökoloogiline tegur, soolsus, antropogeenne stress jne. |
| ORGANISMIDE VASTUSED KESKKONNATINGMUSTE MUUTUMISELE | 1)Käitumuslik - hoiatuskuju, ähvardav käitumine, migratsioon. 2)Füsioloogilised - anabioos, taliuinak, talveuni, tarduni, suveuni, bioluminestsents. 3)Morfoloogilised - kaitsevärvus, hoiatusvärvus, kehaanatoomia muutused. |
| ÖKOAMPLITUUD | Keskkonnaparameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada, paljuneda. Auökoloogiline- ja sünökoloogiline amplituud. |
| ÖKONIŠŠ | 1) Populatsioonide püsimiseks vajalike tegurite olemasolu. 2) Liigi koht ökosüsteemis. Fundamentaalne ehk põhinišš ja realiseerunud ehk tegelik nišš. |
| POPULATSIOONIÖKOLOOGIA | Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond. Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased |
| POPULATSIOONIDE MÄÄRATLEMINE | Geograafiline populatsioon - paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga). Ökoloogiline populatsioon - on seoses kindla ökosüsteemiga (mets). Elementaarpopulatsioon – liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (metsalagendik). |
| POPULATSIOONI ISELOOMUSTAVAD TEGURID | Populatsiooni tihedus, sündivus, suremus, ränne, levikutüüp, ealine struktuur, sooline jaotumine, laienemine |
| POPULATSIOONI KASVU TÜÜBID | Eksponentsiaalne kasv - limiteerimatu kasv, mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab. Logistiline kasv - populatsiooni kasv ajas, kui populatsioon kasvab, hakkavad ressursid populatsiooni kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem, kuni lõpuks saavad nad võrdseks. |
| KESKKONNA KANDEVÕIME | Kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad. |
| POPULATSIOONIDE TSÜKLILISUS | - |
| AREAAL JA LEVIK | Geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. Liigid võivad olla kosmopoliitilised, tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed, endeemsed, katkelised. |
| TERRITORIAALSTRUKTUUR EHK LEVIKU JOONIS | |
| ELUSTRATEEGIAD K JA R | R-strateegia: sigivus, palju järglasi, järglased suhteliselt väikesed, järglased väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised (nt jänes). K-strateegia: vähe järglasi, järglased suhteliselt suured, järglased hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne - keskkonna kandevõime lähedal (nt karu). |
| METAPOPULATSIOON | Lokaalpopulatsioon - ühe liigi isendite suhteliselt lühiajaline ja ebapüsiv kogum. Metapopulatsioon - on lokaalpopulatsioonide kogum, mida omavahel ühendab migratsioon, st ränne ühest lokaalpopulatsioonist teise: mandri ja saare mudel - suur ja stabiilne populatsioon; levini mudel - eeldab, et saared on võrdse suurusega. |
| KOOSLUSTE ÖKOLOOGIA | Kooslus - kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil. |
| LIIGISISESED JA LIIKIDE VAHELISED SUHTED EHK ABIOOTILISED TEGURID | Mõiste Liik 1 Liik 2 Neutralism 0 0 Amensalism 0 – Konkurents – – Parasitism + – Kisklus(herbivoorlus) + – Allelopaatia + – Kommensalism + 0 Protokooperatsioon + + Mutualism + + |
| KOOSLUSE MITMEKESISUS | Liigiline mitmekesisus Struktuurne mitmekesisus: -suuruseline -funktsionaalne -ajaline Geneetiline mitmekesisus |
| DOMINANTLIIGID | Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. |
| SERVAEFEKT EHK ÖKOTON | Kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist |
| KOOSLUSTE VAHETUS EHK SUKTSESSIOON JA SELLE VORMID | Ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni. Vormid: primaarne suktsessioon - koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas; sekundaarne suktsessioon - koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud; Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms; Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms. |
| KOOSLUSTE TAASTUMINE EHK DEMUTATSIOON JA SELLE VORMID | Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. |
| KLIIMAKSKOOSLUS | Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni. |
| ÖKOSÜSTEEM | Ökosüsteem ehk biogeotsönoos on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus. |
| ÖKOAMPLITUUD | Teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. |
| ÖKONIŠŠ | Populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis. |
| MAISMAAÖKOSÜSTEEMID | Tundra (arktiline, alpiinne); boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd); parasvöötme lehtmetsad; parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria); troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla); kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed); pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega; igihaljad troopilised vihmametsad; (torkpõõsastikud). |
| MAGEVEEÖKOSÜSTEEMID | Lentilised ehk seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne); lootilised ehk vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne); märgalad (sood, soostunud alad). |
| MEREÖKOSÜSTEEMID | Avaookean (pelaagiline); kontinentaalself (rannikuveed); Upwelling'u alad (süvavee kerke alad); estuaarid (jõgede suudmealad). |
| BIOOM | Samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum. |
| ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS | aineringe |
| TERMODÜNAAMIKA SEADUS | Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. |
| ENERGIAVOOG | Päikese kiirgusenergia järk - järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosüntees) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. |
| ENERGIABILANSS | Maa poolt saadava ja väljakiiratava energia vahet nimetatakse kiirguse bilansiks. |
| FOTOSÜNTEES | Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. Toimub ainult rohelistes taimerakkudes. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks. 6CO2 + 12 H2O → C6H12O6 + 6H2O + 6O2 |
| RAKUHINGAMINE | A |
| SÜSINIKU JA HAPNIKU LIIKUMINE LÄBI ELUS JA ELUTA KESKKONNA | A |
| TOITAINETE LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS | A |
| AUTOTROOFID | Organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad). |
| HETEROTROOFID | Organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest). |
| TOOTJAD, TARBIJAD, LAGUNDAJAD | Tootjad on taimed; tarbijad on loomad, lagundajad on seened. |
| PARASIIDID | Parasiidid – nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis-või toitaineid. |
| PRIMAARPRODUKTSIOON | Autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 1. troofilise taseme toodang. |
| SEKUNDAARPRODUKTSIOON | 2. troofilise taseme toodang. |
| BRUTOPRODUKTSIOON | Ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. |
| NETOPRODUKTSIOON | Ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe. |
| SPETSIALISTID | Kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid. |
| GENERALISTID | Laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid. |
| HERBI-, KARNI-, OMNIVOORID | Herbivoorid – taimetoidulised loomad Karnivoorid – lihatoidulised loomad Omnivoorid – kõigetoidulised loomad |
| BIOPRODUKTSIOON | Aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. |
| ÖKOLOOGILISE PÜRAMIIDI TÜÜBID | Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Taim-herbivoor-karnivoor/omnivoor-karnivoor/omnivoor. |
| TROOFILISED TASEMED | 1. Troofiline tase ehk tootjad ehk autotroofid ehk taimed. 2. Troofiline tase hek esimese astme tarbijad ehk herbivoorid. 3. Troofiline tase ehk teise asten tarbijad ehk karnivoorid ehk omnivoorid. 4. Troofiline tase ehk kolmanda astme tarbijad ehk karnivoorid või omnivoorid. |
| TOIDUAHEL | Toiduahel – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela I tase – autotroofid. II tase – fütofaagid. III ja järgnevad tasemed – zoofaagid. Toiduahelad jaotatakse: karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskja); laguahel ehk detriitahel; nugiahel ehk parasiittoiduahel. |
| TOIDUVÕRGUSTIK | Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb. |
| KONSORTSIUM | Kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega. |
| AINETE LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS | A |
| BIOELEMENDID | Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise. |
| PÕHIBIOELEMENDID | Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; 96-98% PÕHIBIOLELMENDID: H, C, O, N, P, S |
| MAKROBIOELEMENDID | Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas MAKROBIOELEMENDID: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- |
| MIKROBIOELEMENDID | Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As |
| VESI | Vesi on: -fotosünteesi üks lähteaineid -hingamise üks produkte -üks organismide ehitusmaterjale -biokeemiliste protsesside keskkond -paljude organismide elukeskkond -maa kliima oluline mõjutaja -elu häll |
| AINERINGED | Ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse. Ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel. |
| AINERINGE JOONIS PÄEVAL | |
| AINERINGE JOONIS ÖÖSEL | |
| VEERINGE | Aurumine: -Maapinnalt -Ookeanidest -Siseveekogudest -Taimestikust |
| VEERINGE JOONIS | |
| GEOLOOGILINE RINGE | Aineringe alamkategooria - väike- ja suur geoloogiline aineringe. |
| C-ringe | |
| N-ringe | |
| P-ringe | |
| S-ringe |
Möchten Sie mit GoConqr kostenlos Ihre eigenen Karteikarten erstellen? Mehr erfahren.