Lepatriinulased on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond.
Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp-lepatriinu, tavalised on ka viistäpp-lepatriinu ja
kakstäpp-lepatriinu
Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase-
või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi
Nad ka veel söövad lehetäisi et taimi päästa.
MESILASED
Mesilane on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Mesilasi on arvatavasti 4 liiki.
Meemesilane on üks vähestest kodustatud putukatest. Mesilaste kasvatamist nimetatakse
mesinduseks. Kodustatuna peetakse meemesilast ja india mesilast. Neid kasvatatakse mee
saamiseks. Mesilastelt saadakse ka mesilasvaha ja mesilasmürki.
Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning
ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle
järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist.
LIBLIKALISED
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts
putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki.
Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja
pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks.
ROOMAVAD
TEOD
Teod ehk kõhtjalgsed on loomade riiki
limuste hõimkonda kuuluv klass. Terminit
"tigu" võib kasutada kogu kõhtjalgsete
klassi tähistamiseks, kuid argitähenduses
peetakse tigude all tihti silmas kopstigude
seltsi esindajaid.
Tigude klassi kuulub väga varieeruva suuruse ja eluviisiga liike. Tänapäeval elavatest tigudest
eristatakse umbes 85 000 liiki.
Eestis elab 80 liiki maismaatigusid ja 60 vee-elulist liiki.
Eestis elab 85 kojata maismaatigu ja 71 kojaga maismaatigu.