pesitseb metsas kuid inimese
naabruses leiavad nad toitu
paremini.Rasvatihane toitub
putukatest, nende munadest ja
vastsetest
Rasvatihased uurivad õunapuud
ja marjapõõsad leht-lehelt läbi ja
söövad ära suure osa seal
elavatest kahjurputukatest.
KODVARBLANE
Koduvarblane asustab kultuur-
ja linnamaastikku, ta väldib
metsi, rohtlat ja kõrbe.
Koduvarblane pesitseb
põldvarblasest meelsamini
inimasustuses.
Koduvarblase toidusedeli
moodustavad valdavalt
putukad ja seemned
KULDNOKK
Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida
katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus
on 21–23 cm, kaal 65-80g. Maapinnal
liigub joostes või astudes (mitte hüpates).
kuldnokk tarvitab nii loomset
(putukad ja nende vastsed, ussid,
teod jt. selgrootud) kui taimset toitu
(seemned, marjad, taimepungad).
Pesitsusajal on valdavalt
loomtoiduline.
uldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul,
kuid ka igasugustes puistutes. Väldib paksu
metsa ja laia avamaastikku. Eelistab segametsa,
metsaservi ja puisniite. Kuldnoka vaenlasteks
looduses on pistrikulised ja kakulised,
poegadele on ohtlikud varesed ja oravad, ka
kärplased. Toob kasu kahjurputukate
hävitamisega