VILJAPUUD JA MARJAPÕÕSAD

Descripción

Viljapuud ja marjapõõsad
Anna Neutal
Diapositivas por Anna Neutal, actualizado hace más de 1 año
Anna Neutal
Creado por Anna Neutal hace alrededor de 8 años
25
0

Resumen del Recurso

Diapositiva 1

    Viljapuuaed
        Viljapuid hakati Eestis kasvatama juba keskajal, kuid esialgu vaid kloostri- ja mõisaaedades. Suur osa neist ei pidanud meie talvekülmale vastu, kuid aja jooksul aretati ka talvekindlaid sorte.

Diapositiva 2

    Puuviljaaed
                  Eestis kasvab hapusid visse kandev mets-õunapuu, millest on aretatud aed-õunapuu sorte. Need elavad meie talve üle.  Kirsi,-, ploomi- ja pirnipuud on külmaõrnemad kui õunapuud. Viimastel aastatel on aga aretatud isegi viinamarjasorte, mis suudavad kasvada ja saaki anda ka meil.  Eri õunapuusortide viljad valmivad erineval ajal. "Valge klaarõuna" viljad küpsevad juba augustis, neid talveni hoida ei saa. " Tellissaare" õunad on siis alles kõvad ja hapud ning valmivad hiljem, keldris võib neid säilitada kevadeni.
    Pie de foto: : " vALGE KLAARÕUN "

Diapositiva 3

Diapositiva 4

    Marjaaed
    Marjaaias kasvatatakse kõige rohkem punaseid ja musti sõstraid, karusmarju ehk tikreid, aedmaasikaid ja vaarikaid.Viljapuude ja marjapõõsaste sorte seemnetega ei paljundata.Marjapõõsaid on kergem paljundada pistikuga või alumisi oksi mulla alla painutades. Mõlemal viisil saab paljundada nt sõstrasorte ja karusmarju. Pistikud on lehepungade või lehtedega varretükikesed, millele mullas juured alla kasvavad. Ka mulla alla painutatud sõstraokstele kasvavad juured. Juurdunud oks lõigatakse emataime küljest lahti ja istutatakse ümber.Aedvaarikal kasvab juurest igal aastal mitu uut võsu. Neid emataimest eraldades saab vaarikaid paljundada. Uued taimed kannavad marju alles teisel aastal ja seejärel kuivavad ära.Maasikatel tekib suve jooksul mitu tütartaime. Need tuleb emataime küljest lahti lõigata ning eraldi istutada. Maasikataim kannab hästi marju kaks või kolm aastat. Seepärast tuleb maasikapeenart pidevalt noorendada.

Diapositiva 5

Diapositiva 6

Diapositiva 7

    Mahakülvatud õuna-, pirni- või mustsõstra seemnest kasvab taim, mille viljade maitse ja paljud muudki omadused võivad olla täiesti erinevad emataime omadest. Enamasti kasvab juhuslikust õunaseemnest lihtsalt hapude viljadega puu. Kui sellisel noorel puukesel latv ära lõigata ning selle asemele pookida oks või pung, mis on võetud mõnelt kindlalt õunapuusordilt, kasvab just seda sorti õunapuu.Viljapuid paljundatakse pookides. Selleks lõigatakse taimesordilt, mida soovitakse paljundada, pookeoks või pung. See liidetakse pookealusega, st sama liiki taimega, mis ei anna nii häid vilju, kuid on vastupidav. Liitekoht seotakse kinni ja kaetakse vahaga. Mõne aja pärast kasvab pookeoks pookealusega kokku.
    Pie de foto: : VILJAPUU POOKIMINE
Mostrar resumen completo Ocultar resumen completo

Similar

Puuvilja- ja marjaaed
Jaanika Mägi
Teorema de Pitágoras
josefa.h.122
APLICACIÓN DE LAS Tic`s y Tac`s EN EDUCACIÓN
JOSE LUIS LOPEZ ESTUDILLO
Les Participes Passés.
ANTONIO JIMENEZ
Mapas mentales con GoConqr
maya velasquez
Historia Universal
GabyR1708
Emergencias y primeros auxilios
renevivero23
ESTRUCTURA DEL ESTADO COLOMBIANO
eduardo cuellar
estrellas del cielo en la tierra
paopin28
Repaso de Trastornos hidroelectroliticos
Claudia Genoveva Perez Cacho
Músculos del Cuello
Javier Andrés Troncoso Bichara