Aia ajalugu

Sõna “aed” tähendas eesti keeles algselt tara, millega koduümbruse taimi kaitsti, et loomad neid ei näksiks ega tallaks.

Aia ajalugu

Maailma esimesed aiad olid tehtud selle järgi, milliseid taimi neil enda tarbeks vaja läks (puuviljad, köögiviljad ja ürdid). Taimede paremaks hooldamiseks ja kastmiseks istutati taimed ridadesse ja peenardesse. 

Aja jooksul on aga ilutaimed koduaedades üha rohkem ruumi võitnud ning tänapäeval kujundatakse paljud aiad suuremas osas iluaedadena. Ka meie vanavanaemad tegid talu akna alla väikseid lillepeenraid, kuhu nad istutasid mõisaaedniku käest saadud püsililli.

Eesti aianduse ajalugu pole eriti pikk ning ka meie aiakujundustraditsioonid on napid. Eestlased pole lopsaka looduse keskel elades kunagi pööranud aedadele sellist tähelepanu kui kuivade piirkondade elanikud, kellele aed on ehk ainus lapike rohelust keset kive ja liiva. Samas on Eesti aedades olulisele kohale jäänud nii viljapuud, köögiviljad kui ka ilutaimed.