Vereringe

Nota:

• Vere liikumine organismis. Vereringe ülesandeks on siduda ühtseks tervikuks kõik organismi osad.

1. Süda
   1. Vasak pool
      1. Kehavereringe

         Nota:

         • Kehavereringe ehk suur vereringe saab alguse südame vasakust vatsakesest. Süda pumpab aorti hapnikurikka vere. Kehast tulev hapnikuvaene veri jõuab läbi veenide tagasi südame paremasse kotta. 
   2. Parem pool
      1. Kopsuvereringe

         Nota:

         • Kopsu- ehk väike vereringe saab alguse südame paremast vatsakesest kus hapnikuvaene veri läbi kopsuarterite jõuab kopsudesse. Kopsudes toimub läbi alveoolide gaasivahetus (süsihappegaas läheb kopsudesse ning hapnik liigub punasesse vereliblesse). Hapnikurikas veri liigub läbi kopsuveenide tagasi südame vasakusse kotta.
   3. Kojad

      Nota:

      • Asetsevad vatsakeste peal. Paremasse kotta suubuvad kehaveenid ja vasakusse kotta kopsuveenid.
   4. Vatsakesed

      Nota:

      • Asetsevad kodade all. Vasak vatsake pumpab hapnikurikka vere kehavereringesse. Kopsuvereringe saab alguse paremast vatsakesest.
   5. Hõlmased klapid

      Nota:

      • Klapid, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel. Lasevad verel liikuda vaid ühes suunas- kojast vatsakesse.
   6. Poolkuuklapid

      Nota:

      • Lasevad verel liikuda ühes suunas - südamest välja. Asuvad vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel..
   7. Inimese iga

      Nota:

      • Imiku südametöö on umbes kaks korda kiirem kui täiskasvanul.
   8. Keha treenitus

      Nota:

      • Mida treenitum on inimene, seda efektiivsemalt tema süda töötab. Nii puhkeoleku kui ka füüsilise koormuse pulss on treenitud inimesel madalam, kui treenimata inimesel.
   9. Organismi eripära

      Nota:

      • Mõne inimese südametöö on loomuomaselt kiirem kui teisel. Mõnel jälle aeglasem.
2. Veresooned
   1. Arterid

      Nota:

      • Ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Kõige suuremad ja elastsemad veresooned.
   2. Veenid

      Nota:

      • Veresooned, mille kaudu hapnikuvaene veri voolab kehast südamesse. Veenide siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas.
   3. Kapillaarid

      Nota:

      • Kõige peenemad veresooned. Nad tagavad ainete vahetuse kudede ja vere vahel.
3. Veri

   Nota:

   • Vedel sidekude mis ringleb veresoontes. Koosneb vereliistakutest, vereplasmast, punastest ja valgetest verelibledest. 
   1. Punased verelibled

      Nota:

      • Nende peamine ülesanne on viia hingamiselunditest hapnik keha kõikidesse rakkudesse. Neid tekib juurde punases luuüdis.
   2. Valged verelibled

      Nota:

      • Vererakud, mille ülesandeks on võitlus organismi tunginud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega.
   3. Vereplasma

      Nota:

      • Vesi ning selles lahustunud toit- ja jääkained ning verevalgud. On kollaka värviga vedelik.
   4. Vereliistakud

      Nota:

      • Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine.