Taimesüstemaatika põhimõisted

Eluslooduse riigid
1. Bakterid
  1. https://en.wikipedia.org/wiki/Bacteria
2. Seeneriik
  1. https://en.wikipedia.org/wiki/Fungus
3. Taimeriik
  1. Sammaltaimed
  2. Sõnajalgtaimed
  3. Paljasseemnetaimed
  4. Katteseemne- ehk õistaimed
    1. PUUD
    2. PÕÕSAD
    3. PUHMAD
    4. LIAANID
    5. ROHTTAIMED
      1. Üheaastased
        harilik heliotroop
      2. Kaheaastased
        harilik tokkroos
      3. Mitmeaastased ehk püsikud
        siilkübar
      4. ilutaimed (lilled)
      5. tarbetaimed
        teraviljad
        köögiviljad
        ravimtaimed
        maitsetaimed
      6. umbrohud
  5. UUTE TAIMEDEGA ASUSTAMISVÕIMALUSED
    1. Introduktsioon
      1. Seniste andmete põhjal lisandub Eesti soontaimede 1441 pärismaisele liigile ligikaudu 6000 introdutseeritut, viimaste seas kuni 2000 puittaimede taksonit. Naturaliseerunud ja metsistunud pole neist siiski kuigi palju, arvatavasti mitte üle 10–15%.
      2. Euroopas sain tuntuks juba 1699. a., toodi mind indiaanlaste juurest. Ulatuslikumalt hakati mind kasvatama 19. sajandi lõpupoole ning laiemalt ravimtaimena kasutama alles alates 20. sajandist. Ameerikas lülitati mind ametlike ravimtaimede hulka 1885. aastal kui “vere puhastaja”. Eestisse, kus mind on esmakordselt mainitud 1807.a , jõudsin Soome vahendusel Saksamaalt. Seevastu näiteks Ukrainasse introdutseeriti mind alles 1978. a.
    2. Aklimatisatsioon
      1. Eestis tohib metsapuuna kultiveerida musta ja serbia kuuske, keerdmändi ja punast tamme, harilikku ebatsuugat ja siberi nulgu, hübriidhaaba ja teatud lehiseliike (euroopa, siberi, jaapani, kuriili, eurojaapani lehis). Kõige rohkem on meil kasvatatud hübriidhaaba ja lehiseid.
      2. On teil siin Eestis alles külm ja pime! Ei suuda kuidagi harjuda, kuigi minu esivanemad on siin Maamunal toimetanud juba 200 mln aastat ja ma ei solvu sugugi, kui mind elavaks fossiiliks kutsutakse. Muidu mulle siin meeldib ja võiksin ju kasvada 2000 aastat!
      3. hõlmikpuu
    3. Kultuuristamine
      1. mage sõstar
      2. Aitäh, et tõite mind oma aedadesse juba 1588.Kohe palju kultuursem tunne on kui seal võsas
    4. Naturaliseerumine
      1. Olen teie muruplatsidel juba sama naturaalne nagu kohalikud ning saan naabritega hästi läbi, millegipärast kipub osa neist minu ümbert ära kaduma
        harilik kirikakar
    5. Metsistumine
      1. Saan ilma inimesetagi siinses looduses hästi hakkama! Nimetage mind pealegi võõrliigiks ja keelustage müük ja istutamine - olen ikkagi sügisel ilus.
        kanada kuldvits
4. Loomariik
  1. https://et.wikipedia.org/wiki/Loomad
5. https://en.wikipedia.org/wiki/Plant
6. See on puhas inimese väljamõeldis, kuidas meid rühmitada ja klassifitseerida - me saaks niisamagi hakkama. Talle ju lihtsalt nii kohutavalt meeldib kõike jagada ja kastidesse jaotada või riiulitele asetada!
7. Protistid
  1. https://en.wikipedia.org/wiki/Protist
Juba enne meie ajaarvamise algust, antiikses Kreekas, Aristotelese aegadel, jagati kõik elusolendid loomadeks ja taimedeks. Seda tehti veel 18. sajandil, kui Carl von Linné (1707–1778) rajas siiani kehtiva binaarse nomenklatuuri ehk kaheosaliste liiginimetuste korra. Säärase jaotuse alus oli lihtne tõdemus, et üks osa elusolendeid püsib paigal, kinnitub juurtega maapinda, sirutab maapealse osa päikese poole ja hangib toitained pinnasest, ning teine osa liigub ringi, neil on meeleelundid ja nad toituvad tihtipeale teistest elusolenditest. Esimesi nimetati taimedeks ja teisi loomadeks. Kuna toitumistüüpi oli sageli raske määrata, siis tugineti elusolendeid lahterdades enamasti nende liikuvusele. Nii peeti väga pikka aega taimedeks ka seeni ja koralle. (Mikelsaar, R.-H. Eesti Loodus 2009/4)
2. harilik harakkuljus
  1. Linnea borealis L.
    1. Binaarne nomenklatuur - liikide nimetamisviis kahe sõnaga. Ladinakeelsetes teaduslikes nimedes tähistab esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet. Trükikirjas kasutatakse kaldkirja ja käsikirjaliselt kirjutades tõmmatakse laineline joon alla. Suur täht nimetuse taga tuleneb esmakirjeldaja perekonnanimest. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Eestikeelne liiginimetus on väikese algustähega, va juhul, kui sisaldab kirjeldanud ja määranud inimese nime
  2. Minu lemmiklill!
3. Mina mõtlesin välja!
LIIK
1. Liik on evolutsiooni vältel kujunenud ühise päritoluga isendite rühm, kes on omavahel väliselt sarnased, neil on ühtne genofond ja levila ninga nad annavad omavahel elujõulisi viljakaid järglasi
  1. Liigisisesed taksonid: alamliik, sort, vorm, teisend ehk varieteet.
    1. SORT
      Adjunto:
      - Purpur-siilkübar 'Orange Skipper'
      1. Saadakse inimese vahetul osalemisel. Konkreetsel liigil võib olla palju erinevaid sorte, mis omavahel erinevad mitme tunnuse poolest. Sordi nimi kirjutatakse püstkirjas ja ülakomade vahele või tähistatakse lühendiga cv (cultivated variety, kultivar). Nt heleenium 'SAHIN´S EARLY FLOWERER"Sordinimes olevad sõnad kirjutatakse suure algustähega. Sortide nimesid ei tõlgita
    2. TEISEND ehk VARIETEET
      1. on vähemalt ühe vähemtähtsa päriliku tunnuse poolest liigist erinev taimerühm. Teisendit tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga var. Nt Pinus mugo var. pumilio - kääbusmägimänd
    3. VORM
      1. erineb põhiliigist mõne üksiku mittepäriliku tunnuse poolest. Vormi tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga f. Nt Actaea rubra f. neglecta - punase siumarja valgeviljaline vorm
    4. ALAMLIIK
      1. püsiva eritunnusega taimerühm, mis erineb morfoloogiliselt tunduvalt teistest selle liigi taimedest. Alamliigi nimi koosneb kolmest sõnast – perenimest, liigi epiteedist ja alamliigile viitavast sõnast. Liigi nime ja alamliigile viitava nime vahele kirjutatakse lühend ssp või subsp (subspecies). Nt must mänd – Pinus nigra ssp. nigra
TAKSON ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum
1. Süsteemi põhiühikuid on 7, Need saadakse liikide ühendamisel hierarhia põhimõttel kõrgemateks ühikuteks.
  1. Liik perekond sugukond selts klass hõimkond riik
  2. • RIIK Plantae – Taimed • HÕIMKOND Anthophyta -õistaimed • KLASS Eudicotyledonae -päriskaheidulehelised • SELTS Asterales - astrilaadsed • SUGUKOND Asteraceae - korvõielised • PEREKOND Centaurea - jumikas • LIIK Centaurea cyanus - rukkilill
Kasutatud allikad: http://systemaatikaterminid.weebly.com, http://elurikkus.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=3529, http://www.hansaplant.ee, http://www.looduskalender.ee/node/20913, http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/holmikpuu.html, http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/voorpuutaimed-on-ornemad?id=23966119, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0105/kalevi.html

Siguiente

Taimesüstemaatika põhimõisted

Descripción

Resumen del Recurso

Recursos multimedia adjuntos

Similar

	Creado por Inga Kangur hace alrededor de 7 años