Meeleelundid

1. Kuulmis- ja tasakaaluelund
   1. Heli

      Nota:

      • On aineosakeste võnkumine mis levib õhus, vedelikes või tahkes keskkonnas,  mida me kuuleme kahel erineval viisil. Kas helid kanduvad kõrva kuulmisretseptoriteni mööda kuulmekäiku või nad jõuavad meieni otse koljuluude kaudu.
   2. Tasakaal

      Nota:

      • Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid.
2. Väliskõrv
   1. Kõrvalest

      Nota:

      • Püüab helisid ja suunab need kuulmekäiku.
   2. Väline kuulmekäik

      Nota:

      • Teda eraldab keskkõrvast trummikile.
   3. Trummikile

      Nota:

      • Kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. 
   4. Kuulmetõri

      Nota:

      • Hoiab õhurõhku mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
3. Keskkõrv

   Nota:

   • Õhuga täidetud õõs välis- ja sisekõrva vahel.
   1. Trummikile
   2. Kuulmetõri
   3. Kuulmeluukesed

      Nota:

      • Võimendavad helivõnkeid.
      1. Vasar
      2. Alasi
      3. Jalus
4. Sisekõrv
   1. Tigu

      Nota:

      • On jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu.
   2. Poolringkanalid

      Nota:

      • Annavad tasakaalutunnetuse.

Nota:

• Suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna.

1. Haistmiselund
2. Haisterakud

   Nota:

   • Paiknevad ninaõõne ülemises osas. Tänu nendele tajume erinevaid lõhnu.
   1. Haistmiskarvakesed

      Nota:

      • Ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ning võtavad vastu lõhnaaineid.

Nota:

• Inimese maitseelund.

1. Maitsmiselund

   Nota:

   • Süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimene tunneb nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel.
2. Keelenäsad
   1. Tunderakud

      Nota:

      • Aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset.

1. Nägemiselund
2. Silmalihased

   Nota:

   • Liigutavad ja hoiavad silma paigal.
3. Silmamuna
   1. Sarvkest

      Nota:

      • Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired.
   2. Pupill

      Nota:

      • Selle kaudu pääsevad valguskiired silma sisse.
   3. Silmalääts

      Nota:

      • Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired.
   4. Klaaskeha

      Nota:

      • Silmamuna sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga mis ees on vedelam, taga aga sültjam, moodustades klaaskeha.
   5. Võrkkest

      Nota:

      • Suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired mis tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.

1. Kompimiselund