Hingamiselundkonna ülesanne on organismi varustamine hapnikuga. Hingamine on organismi ja väliskeskkonna vahel toimuv gaasivahetus, mis ei sõltu meie tahtest. Ta sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres.
Ninaõõs
Nota:
On hingamisteede alguskohaks. Ta koosneb luust ja kõhrest.
Kõri
Nota:
Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas.
Hingetoru
Nota:
Mööda hingetoru pääseb õhk kopsudesse.
Rakuhingamine
Nota:
Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse.
Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi
Gaasivahetus
Nota:
Kopsude ja vere vahel toimub gaasivahetus alveoolides.
Kopsud
Nota:
Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme.
Alveoolid
Nota:
Alveoolides, mida ümbritseb tihe kappilaaride võrgustik, toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. Kapillaarides, mille seinad on õhukesed ja gaase läbilaskvad, voolab hapnikuvaene ehk venoosne veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari.
Hingamine
Nota:
Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest ning seda juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi, mitte hapniku sisaldusest veres.
Sissehingamine
Nota:
1) Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse. 2) Lihased tõmbuvad kokku. 3) Roided liiguvad üles- ja väljapoole. 4) Diafragma ehk vahelihas tõmbub kokku ning rinnaõõs suureneb.
Väljahingamine
Nota:
1) Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. 2) Lihased lõtvuvad. 3) Roided liiguvad alla- ja sissepoole. 4) Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb.