Koger on lepiskala ja toitub igasugustest putukatest
ja limustest. Koger koeb juulis-augustis. Ta viibib
talvel uinakutaolises olekus veekogu põhjamudas,
talub hästi hapnikuvaest vett. Kokre püütakse
enamasti õngega, söödaks näiteks leib, sai,
vihmauss. Levila ulatub Euroopas Walesist kuni
Leena jõeni. Kokre on ka muudesse piirkondadesse
sisse toodud. Eestis on koger tavaline kala.
Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja
võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas.
Koger on enamasti mageveekala, kuid teda
esineb ka meres. Enamasti leidub kokri tiikides
ja karjäärides, harvem järvedes ja jõgedes.
Video kogerist
https://www.youtube.com/watch?v=ST7zBPqapvw
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius)
on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Noor koger Tavaliselt on
koger 10–40 cm pikkune, erandina kuni 64 cm, ja 3 kg raske.
Koger sarnaneb karpkalaga, kellest erineb poiste
puudumisega suunurkadelt.
Särg
Särg kasvab 25–35 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks.
Särjel on rohekas selg, hõbedase läikega küljed ja
valge kõht, silmad ja uimed on punakad. Särge
aetakse tihti segamini roosärjega (Scardinius
erythrophthalmus), kellega ta on suhteliselt
sarnane.
Need kaks liiki erinevad üksteisest kõhu- ja seljauime
paiknemise poolest: särjel asetsevad mõlemad uimed
paralleelselt, roosärjel on aga kõhuuim kergelt ettepoole
nihutatud. Veel lihtsam on neid eristada suu paigutuse
järgi, särjel on see otseseisune, roosärjel aga ülaseisune.
Video särjast
https://www.youtube.com/watch?v=gUmdn3NA_Cc