7308921
Descripción
Mapa Mental por Ralf Lehtla, actualizado hace más de 1 año
|
Creado por Ralf Lehtla
hace más de 7 años
|
|
Jõevähk ja kirpvähk
- Jõevähk
- Isased kasvavad kuni 16 ja
emased 12 cm pikkuseks
- Isased kasvavad kuni 16 ja
emased 12 cm pikkuseks
- Kirpvähk
- Enamiku kirpvähilisiste
pikkus on 5–15 mm
- Enamiku kirpvähilisiste
pikkus on 5–15 mm
- Jõevähi toit sõltub elueast. Näiteks esimesel elu suvel
toituvad nad peaasjalikult plankteritest. Hiljem
muutuvad omnivoorideks, toitudes hüdrofüütidest,
detriitsest ainesest, selgrootudest jne
- Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid –
ojasid, jõgesid ja järvi. Ta eelistab elada hapniku- ja
mineraalainerikastes veekogudes.
- Kirpvähilised ehk amfipoodid (Amphipoda) on vähkide
alamhõimkonda kuuluv selts. Kirpvähilised meenutavad
väliskujult krevette. Neid on kirjeldatud üle 7000 liigi,
Eestis elab neid 20 liigi ümber.
- Magevees on munetavate munade arv tavaliselt
15–50, mereveeliikidel võib see olla 2–750 ning
aastas võib olla rohkem kui üks haue.
- Magevees on munetavate munade arv tavaliselt 15–50, mereveeliikidel võib see olla 2–750 ning aastas võib olla rohkem kui üks haue.
- Emaste absoluutne viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis.
Peaasjalikult sõltub see emase vähi suurusest – suuremal vähil on rohkem
marjateri. Marjateradest koorumise protsent on umbes 65–70%.
- nad on heaks toiduks nii kaladele, lindudele kui ka
mereimetajatele.
Recursos multimedia adjuntos
¿Quieres crear tus propios Mapas Mentales gratis con GoConqr? Más información.