Seniste andmete põhjal lisandub Eesti
soontaimede 1441 pärismaisele liigile
ligikaudu 6000 introdutseeritut, viimaste
seas kuni 2000 puittaimede taksonit.
Naturaliseerunud ja metsistunud pole neist
siiski kuigi palju, arvatavasti mitte üle
10–15%.
Euroopas sain tuntuks juba 1699. a., toodi mind
indiaanlaste juurest. Ulatuslikumalt hakati mind
kasvatama 19. sajandi lõpupoole ning laiemalt
ravimtaimena kasutama alles alates 20. sajandist.
Ameerikas lülitati mind ametlike ravimtaimede hulka
1885. aastal kui “vere puhastaja”. Eestisse, kus mind
on esmakordselt mainitud 1807.a , jõudsin Soome
vahendusel Saksamaalt. Seevastu näiteks Ukrainasse
introdutseeriti mind alles 1978. a.
Aklimatisatsioon
Eestis tohib metsapuuna
kultiveerida musta ja serbia
kuuske, keerdmändi ja punast
tamme, harilikku ebatsuugat ja
siberi nulgu, hübriidhaaba ja
teatud lehiseliike (euroopa,
siberi, jaapani, kuriili,
eurojaapani lehis). Kõige
rohkem on meil kasvatatud
hübriidhaaba ja lehiseid.
On teil siin Eestis alles külm ja pime! Ei
suuda kuidagi harjuda, kuigi minu
esivanemad on siin Maamunal
toimetanud juba 200 mln aastat ja ma
ei solvu sugugi, kui mind elavaks
fossiiliks kutsutakse. Muidu mulle siin
meeldib ja võiksin ju kasvada 2000 aastat!
hõlmikpuu
Kultuuristamine
mage sõstar
Aitäh, et tõite mind oma
aedadesse juba 1588.Kohe palju
kultuursem tunne on kui seal võsas
Naturaliseerumine
Olen teie muruplatsidel juba sama
naturaalne nagu kohalikud ning
saan naabritega hästi läbi,
millegipärast kipub osa neist minu
ümbert ära kaduma
harilik kirikakar
Metsistumine
Saan ilma inimesetagi siinses
looduses hästi hakkama! Nimetage
mind pealegi võõrliigiks ja keelustage
müük ja istutamine - olen ikkagi sügisel
ilus.
kanada kuldvits
Loomariik
https://et.wikipedia.org/wiki/Loomad
https://en.wikipedia.org/wiki/Plant
See on puhas inimese väljamõeldis,
kuidas meid rühmitada ja
klassifitseerida - me saaks
niisamagi hakkama. Talle ju lihtsalt
nii kohutavalt meeldib kõike jagada
ja kastidesse jaotada või riiulitele
asetada!
Protistid
https://en.wikipedia.org/wiki/Protist
Juba enne meie ajaarvamise algust, antiikses Kreekas, Aristotelese
aegadel, jagati kõik elusolendid loomadeks ja taimedeks. Seda tehti
veel 18. sajandil, kui Carl von Linné (1707–1778) rajas siiani kehtiva
binaarse nomenklatuuri ehk kaheosaliste liiginimetuste korra.
Säärase jaotuse alus oli lihtne tõdemus, et üks osa elusolendeid
püsib paigal, kinnitub juurtega maapinda, sirutab maapealse osa
päikese poole ja hangib toitained pinnasest, ning teine osa liigub
ringi, neil on meeleelundid ja nad toituvad tihtipeale teistest
elusolenditest. Esimesi nimetati taimedeks ja teisi loomadeks. Kuna
toitumistüüpi oli sageli raske määrata, siis tugineti elusolendeid
lahterdades enamasti nende liikuvusele. Nii peeti väga pikka aega
taimedeks ka seeni ja koralle. (Mikelsaar, R.-H. Eesti Loodus 2009/4)
harilik harakkuljus
Linnea borealis L.
Binaarne nomenklatuur - liikide nimetamisviis kahe sõnaga.
Ladinakeelsetes teaduslikes nimedes tähistab esimene sõna, mis
kirjutatakse alati suure algustähega, perekonda, millesse liik kuulub ja
teine on liigiepiteet. Trükikirjas kasutatakse kaldkirja ja käsikirjaliselt
kirjutades tõmmatakse laineline joon alla. Suur täht nimetuse taga
tuleneb esmakirjeldaja perekonnanimest. Liigiepiteeti ei kasutata
kunagi eraldi. Eestikeelne liiginimetus on väikese algustähega, va juhul,
kui sisaldab kirjeldanud ja määranud inimese nime
Minu lemmiklill!
Mina
mõtlesin
välja!
LIIK
Liik on evolutsiooni vältel
kujunenud ühise päritoluga
isendite rühm, kes on omavahel
väliselt sarnased, neil on ühtne
genofond ja levila ninga nad
annavad omavahel elujõulisi
viljakaid järglasi
Liigisisesed
taksonid:
alamliik, sort,
vorm,
teisend ehk
varieteet.
Saadakse inimese vahetul osalemisel. Konkreetsel
liigil võib olla palju erinevaid sorte, mis omavahel
erinevad mitme tunnuse poolest. Sordi nimi
kirjutatakse püstkirjas ja ülakomade vahele või
tähistatakse lühendiga cv (cultivated variety,
kultivar). Nt heleenium 'SAHIN´S EARLY
FLOWERER"Sordinimes olevad sõnad kirjutatakse
suure algustähega. Sortide nimesid ei tõlgita
TEISEND ehk VARIETEET
on vähemalt ühe vähemtähtsa päriliku tunnuse
poolest liigist erinev taimerühm. Teisendit
tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga
var. Nt Pinus mugo var. pumilio - kääbusmägimänd
VORM
erineb põhiliigist mõne üksiku mittepäriliku tunnuse
poolest. Vormi tähistatakse taime ladinakeelses
nimes lühendiga f. Nt Actaea rubra f. neglecta -
punase siumarja valgeviljaline vorm
ALAMLIIK
püsiva eritunnusega taimerühm, mis erineb
morfoloogiliselt tunduvalt teistest selle liigi
taimedest. Alamliigi nimi koosneb kolmest
sõnast – perenimest, liigi epiteedist ja
alamliigile viitavast sõnast. Liigi nime ja
alamliigile viitava nime vahele kirjutatakse
lühend ssp või subsp (subspecies). Nt must
mänd – Pinus nigra ssp. nigra
TAKSON ehk mest
on taksonoomilisse
üksusesse
kuuluvate
organismide kogum
Süsteemi põhiühikuid on 7,
Need saadakse liikide
ühendamisel hierarhia
põhimõttel kõrgemateks
ühikuteks.
Liik
perekond
sugukond
selts
klass
hõimkond
riik
• RIIK Plantae – Taimed
• HÕIMKOND Anthophyta
-õistaimed • KLASS
Eudicotyledonae
-päriskaheidulehelised • SELTS
Asterales - astrilaadsed
• SUGUKOND Asteraceae -
korvõielised • PEREKOND
Centaurea - jumikas • LIIK
Centaurea cyanus - rukkilill
Kasutatud allikad: http://systemaatikaterminid.weebly.com,
http://elurikkus.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=3529, http://www.hansaplant.ee,
http://www.looduskalender.ee/node/20913,
http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/holmikpuu.html,
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/voorpuutaimed-on-ornemad?id=23966119,
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0105/kalevi.html