Putukad

Putukad

Loomadest on maailmas kõige rohkem putukaid. Putukad on pisikesed ja tihtipeale varjulise eluviisiga. Tavaliselt on neil kaks paari tiibu.
Loomadest on maailmas kõige rohkem putukaid. Putukad on pisikesed ja tihtipeale varjulise eluviisiga. Tavaliselt on putukatel kaks paari tiibu.
Kahetiivalised
1. Üks paar tiibu, tagatiivad on taandarenenud sumistiteks. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste verest ja lihast. Verd imevad kahetiivalised võivad haiguseid levitada
2. Sääselised
  1. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks – neil on pistmis-imemissuised. Levitavad haiguseid
3. Kärbselised
  1. Toakärbsel liiguvad tiivad 330 korda minutis. Parmu vastsed elavad vees, toituvad lagunevatest taimejäänustest või väikestest putukatest ja ussidest. Ka mitte kõik valmikud ei ole verejanulised. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks, isased saavad aga söönuks ka õite nektarist.Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest.
Rasmus Alexander Vaher 8.A
Kiletiivalised
1. Neil on kaks paari läbipaistvaid tiibu ja iseloomulik peenike "piht" rindmiku ning tagakeha vahel. Suised on neil kas haukamiseks või mahlade imemiseks.
2. Herilased
3. Mesilased
  1. Mesilasi on neli liiki: hiidmesilane, kääbusmesilane, india mesilane ja meemesilane. Meemesilasi kasutatakse mee saamiseks
4. Sipelgad
  1. Maailmas on üle 20 000 liigi. Sipelgad kannavad endast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad. Ja sellepärast, et sipelgahape kuivatab ära nii putukad (kui ka taimed) ja, siis need muutuvad kergemaks ja nad suudavad neid kanda.
Liblikalised
1. Liblikate tiivad on kaetud tillukeste soomustega, mis asetsevad servapidi üksteise peal nagu katusekivid. Liblikad toituvad iseäraliku paindliku imilondiga, mille nad puhkeolekus pea alla kokku kerivad nagu kellavedrud. Tähtsal kohal on ka lõhnad, mille abil nad eritavad ja tundlatega tajuvad
2. Päevaliblikad
  1. Päevaliblikaid on maailmas umbes 28 000 liiki, mis moodustab ligikaudu 19% kõikidest liblikaliikidest. Päevaliblikate valmikud saavad elada sõltuvalt liigist nädalast aastani. Tundlad on otsastnupuga nagu trummipulgad
3. Hämarikuliblikad
  1. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Tundlad kamjad või teise kujuga
Mardikalised
1. Paksud ja tugevad eestiivad on kattetiivad, kilejad tagatiivad on lendamiseks.
2. Põrniklased
  1. Eestis leidub üle 70 liigi põrniklasi. Tuntumad neist on puude ja rohttaimede juuri kahjustavate vastsetega harilik maipõrnikas, õitel sageli kohatav kuldpõrnikas, metallpõrnikas ja ninasarvikpõrnikas. Aedades on tavalise kahjurina tuntud aiapõrnikas
3. Jooksiklased
  1. Nad on sihvakad tumedakehalised ja liiguvad maapinnal kiiresti. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. Arenevad täismoondega
Inimkaaslejad
1. Inimkaasleja on taim- või loomorganism (sageli, kuid mitte alati, kahjur), keda pole kodustatud, kuid kes elab inimese lähedal ja saab kooselamisest kasu.
2. Kirbulised
  1. Maailmas umbes 2400 liiki. Nende pikkus on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit.

Next up

Description

Resource summary

Media attachments

Similar

	Created by Rasmus Alexander Vaher over 5 years ago

	Copied by Rasmus Alexander Vaher over 5 years ago