Bioloogia uurib kõiki planeedil Maa elavaid
organisme (nende ehitust, talitlust, kasvu,
paljunemist, päritolu, evolutsiooni, levikut
jne) ning organismide kooslusi.
Erinevad bioloogia harud
mükoloogia
ornitoloogia
terioloogia
algoloogia
viroloogia
herpetoloogia
dendroloogia
ihtüoloogia
brüoloogia
lihhenoloogia
Rakubioloogia e tüstoloogia - uurib bioloogilisi protsesse raku tasandil
Kudede ehitus, arenemine ja talitlus histoloogia
Elundite ja elundkondade uurimine arstiteadus
Organismi ehitus anatoomia
Organismi reguleerimine füsioloogia
Pärilikkus, geenid geneetika
Ökoloogia - uurib organismide ja eluta keskkonna suhteid
RIIGID
Protistid
Seeneriik
Taimeriik
Loomariik
Bakterid
Organiseerituse tasemed
Kude
ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine
kogum, mis on taime või looma elundi osa, nt närvikude, sidekude
Organism
elav terviklik rakuline süsteem, nt inimene, koer
Organ
kehaosa, millel on kindel ülesanne, nt magu, kopsud
Rakk
kõikide elusorganismide väikseim ehituslikja talitluslik osa, nt tüvirakud, vähirakk
Organell
eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga, näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid
Molekul
keemilise aine vähim osake , nt Cl2, H2
Elundkond
sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogum, nt hingamiselundkond
Populatsioon
kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist
geograafilist piirkonda, nt hariliku männi populatsioon
Liik
organismide populatsioon, millel on kõrgetasemeline geneetiline sarnasus. Liiki määratletakse paljude tunnuste
põhjal: päritolu, siseeehitus, välisehitus, elutegevus, paljunemine, geenid, nõuded elukeskkonnale, nt hallhunt, karu
Kooslus
ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate populatsioonide kogum, nt mets, soo
Ökosüsteem
mingi ala elustik koos selle aineringe komponentidega, nt vesikeskkond, muldkeskkond
Biosfäär
Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, nt kõik taimed ja loomad
Elu on eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega
üksustele (organismidele) omaste emergentsete protsesside
kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva
keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni,
liikuda, kasvada ja paljuneda. (wikipedia)
Elutunnused
kõikidel organismidel on aine - ja energuiavahetus
paljunemisvõime
arenemis-ja kasvamisvõime
Otsese arengu korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab
suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta. Selgroogsetest loomadest on otsene areng
roomajatel, imetajatel ja lindudel.
Moondega arengu korral erineb järglane oma ehituselt ning sageli ka elupaiga ja toitumise poolest
täiskasvanud organismist. Moonde ehk metamorfoosi käigus muutub kehaehitus ja tavaliselt ka
elupaik ning toitumisviis. Selgroogsetest loomadest arenevad moondega kalad ja kahepaiksed.
püsiv sisekekeskkond (kõigu- ja püsisoojased)
reageerimine ärritusele
kõik organismid on keerulise ehiutusega
evolutsioneerumine (pidev muutumine)
toitumine ja hingamine
koosnevad rakkudest
biomolekulide esinemine
Teadusliku uurimusmeetodi etapid
Olemasoleva teabega tutvumine
Oletuse ehk hüpoteesi püstitamine
Uuringu planeerimine
Info kogumine
Info töötlemine
Uuringu teostamine
Probleemi püstitamine
Hüpoteesi kontrollimine
Järelduste tegemine
Hüpoteesi kinnitamine või ümberlükkamine
Tulemuste avalikustamine
Biomolekul - molekul, mis moodustub ja avaldab
toimet organismis valdavalt metabolismi käigus