Järve- ja jõeelustik. Rollid ökosüsteemis

Descrição

kordamiskaardid 5.klassile jõe- ja järve elustikust, elukooslusest, tootjatest, tarbijatest, lagundajatest, toiduahelatest
Inga Kangur
FlashCards por Inga Kangur, atualizado more than 1 year ago
Inga Kangur
Criado por Inga Kangur quase 8 anos atrás
298
0

Resumo de Recurso

Questão Responda
Koosneb valdavalt üherakulistest organismidest, neid näeb ainult mikroskoobiga. Elavad veekogu pinnakihis ja on kõige olulisemad tootjad veekogus. Taimhõljum ehk -plankton, mis koosneb pisivetikatest
Kes on pildil? Milline on tema roll veekogus? Vesikirp, kes on veekogudes 1.astme tarbija (toitub taimhõljumist)
Pildil on........., tema on veekogus ............ Ujur, kes on loomtoiduline tarbija
See järves elav lind toitub kaladest, keda püüab sukeldudes vee alla. Tal on peas iseloomulik suletutt. Tuttpütt
Nendel taimedel ulatuvad varred ja lehed suuremas osas veest välja, veekogu põhja kinnituvad nad maa-aluse varre ehk risoomiga. Nimeta see taimede vöönd ja too vähemalt 2 näidet liikidest. Kaldaveetaimed, nt pilliroog, järvekaisel, hundinui, soovõhk
toiduahel
Kes on pildilt puudu? Puudub tootja (taimhõljum/vetikas), millega algavad kõik toiduahelad
Toodavad veekogus päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist toitu ehk elusainet (orgaanilist ainet) ning kõigile elusolenditele vajalikku hapnikku vees elavad taimed ja vetikad ning taimhõljum, kes on kõik toojad
Pildil on .........., tema on veekogus ........... Kobras on veekogus taimtoiduline tarbija
Selle moodustavad ühesuguses elupaigas elavad taimed, loomad, seened ja bakterid, kes on kõik üksteisega seotud See on elukooslus, näiteks kõik järves elavad vetikad, taimed, selgrootud, kalad, linnud ja imetajad kokku.
Kõik ühes paigas elavad ja üksteisega toiduahelate kaudu seotud elusolendid koos eluta looduse osadega moodustavad ..........................................., näiteks ............... Ökosüsteemi, näiteks jõgi, järv, meri, tiik, raba, mets, niit, põld
Pildil on ................. toiduvõrk/-võrgustik
Pildil on ........., kes toitub ............... Pildil on järvekarp, kes toitub vett endast läbi pumbates pisiloomadest ja põhja vajunud jäänustest, olles seega nii tarbija kui lagundaja
Need kalad ei söö teisi kalu, vaid hõljumit, põhjas elavaid selgrootuid või vähesel määral ka taimeosi lepiskalad, nt särg, koger, latikas
See tume ja pika kehaga ning libe röövkala armastab jahedat vett. Põhjas elamise hõlbustamiseks on tal alalõual poised. Teda püütakse talvel. luts
Selliseid üleni vees elavaid taimi nimetatakse ........., nt .................... Veesisesed taimed (ainult õied võivad välja ulatuda), nt vesikuusk, vesikatk, penikeel

Semelhante

Luustik
Marge Asik
Elu Tunnused
Rait Veskinõmm
LIHTE LÕPUMÄNG
Kriselda Kisel
puuviljapuud
Kaarel Lipping
loodusõpetuse too mutist
Kaarel Lipping
KODULOOMAD
Anne Kalmus
Elu Tunnused
Reedik Raun
Aialinnud2
Kriselda Kisel
JÕEFORELL JA LÕHE
marie toht
LEMMIKLOOM
ylemaa