Vereringe

Anotações:

• Vere liikumine organismis. Vereringe ülesandeks on siduda ühtseks tervikuks kõik organismi osad.

1. Süda
   1. Vasak pool
      1. Kehavereringe

         Anotações:

         • Kehavereringe ehk suur vereringe saab alguse südame vasakust vatsakesest. Süda pumpab aorti hapnikurikka vere. Kehast tulev hapnikuvaene veri jõuab läbi veenide tagasi südame paremasse kotta. 
   2. Parem pool
      1. Kopsuvereringe

         Anotações:

         • Kopsu- ehk väike vereringe saab alguse südame paremast vatsakesest kus hapnikuvaene veri läbi kopsuarterite jõuab kopsudesse. Kopsudes toimub läbi alveoolide gaasivahetus (süsihappegaas läheb kopsudesse ning hapnik liigub punasesse vereliblesse). Hapnikurikas veri liigub läbi kopsuveenide tagasi südame vasakusse kotta.
   3. Kojad

      Anotações:

      • Asetsevad vatsakeste peal. Paremasse kotta suubuvad kehaveenid ja vasakusse kotta kopsuveenid.
   4. Vatsakesed

      Anotações:

      • Asetsevad kodade all. Vasak vatsake pumpab hapnikurikka vere kehavereringesse. Kopsuvereringe saab alguse paremast vatsakesest.
   5. Hõlmased klapid

      Anotações:

      • Klapid, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel. Lasevad verel liikuda vaid ühes suunas- kojast vatsakesse.
   6. Poolkuuklapid

      Anotações:

      • Lasevad verel liikuda ühes suunas - südamest välja. Asuvad vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel..
   7. Inimese iga

      Anotações:

      • Imiku südametöö on umbes kaks korda kiirem kui täiskasvanul.
   8. Keha treenitus

      Anotações:

      • Mida treenitum on inimene, seda efektiivsemalt tema süda töötab. Nii puhkeoleku kui ka füüsilise koormuse pulss on treenitud inimesel madalam, kui treenimata inimesel.
   9. Organismi eripära

      Anotações:

      • Mõne inimese südametöö on loomuomaselt kiirem kui teisel. Mõnel jälle aeglasem.
2. Veresooned
   1. Arterid

      Anotações:

      • Ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Kõige suuremad ja elastsemad veresooned.
   2. Veenid

      Anotações:

      • Veresooned, mille kaudu hapnikuvaene veri voolab kehast südamesse. Veenide siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas.
   3. Kapillaarid

      Anotações:

      • Kõige peenemad veresooned. Nad tagavad ainete vahetuse kudede ja vere vahel.
3. Veri

   Anotações:

   • Vedel sidekude mis ringleb veresoontes. Koosneb vereliistakutest, vereplasmast, punastest ja valgetest verelibledest. 
   1. Punased verelibled

      Anotações:

      • Nende peamine ülesanne on viia hingamiselunditest hapnik keha kõikidesse rakkudesse. Neid tekib juurde punases luuüdis.
   2. Valged verelibled

      Anotações:

      • Vererakud, mille ülesandeks on võitlus organismi tunginud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega.
   3. Vereplasma

      Anotações:

      • Vesi ning selles lahustunud toit- ja jääkained ning verevalgud. On kollaka värviga vedelik.
   4. Vereliistakud

      Anotações:

      • Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine.