Ökoloogia ja keskkonnakaitse

1.1 Ökoloogilised teguridÖkoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskonnategurid. Need jagunevad kaheks - abiootilised ja biootilised.Abiootilised tegurid -pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Näiteks päikesekiirgus, temperatuur,niiskus tuul,sademed,muld, vesi jne.Biootilised tegurid- tulevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla nii kasulik kui ka kahjulik või neutraalne. Mõlemad tunnused mõjutavad organismide arengut,pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni.Enamik Maal elavatest organismidest on kõigusoojased - st et nende ainevahetus ei ole piisavalt intensiivne ja kehatemperatuur sõltub keskkonnatingimustest. Vaid imetajad ja linnud on püsisoojased. Talvise külmaperioodi elavad kõigusoojased organismid üle talveunes või soojematesse kohtadesse varjunult. Magavate loomade ainevahetus aeglustub ja nende energiavajadus on väiksem(minimaalne). Igal ökoloogilisel teguril on oma kindel mõju organismile. See sõltub teguri intensiivsusest ja organismi omadustest. (vaata tabel 1.9 lk 12 Teise osa Neljanda kursuse õpik)1.2 Organismide vahelised suhtedSümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks Liblikõielise taime juurtel elavad mügarbakterid, sest liblikõieline ise ei suuda lämmastiku omastada. Bakter muudab lämmastiku taimele vajalikuks lämmastikuühendiks ning bakter omakorda saab vastu juurtelt mitmesuguseid orgaanilisi aineid. Kommensalism -  ühelepoolele kasulik, teisele kahjutu kooselu vorm. Näiteks Mardikalised sipelgapesas. Mardikad saavad kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest kasu ega kahju. Konkurents  on sama või eri liiki organismide vastastikku piiirav kooseluvorm. Üht liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse kuid tihtipeale neid ei jätku kõigile. Nii tekibki konkurents. Nii liigisisene kui ka liikidevaheline võib viia osa organisme hukuni. Näiteks noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast - kiiremini kasvavad puud varjutavad oma liigikaaslased ja need hukkuvad. parasitism - ühele kasulik, teisele kahjulik kooseluvorm. Näiteks Solge kasutab inimese sees toitu, kuid inimesel tekivad tervisehädad.Kasusaav liik on parasiit ja kahjustav liik on peremees.Obligatoorsed parasiidid  peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma. Näiteks paeluss ja solge. fakultatiivne parasiit  toitub võimalusel peremehest, aga ei pea ning saab ka ilma edasi areneda. Näiteks sääsk. Kisklus - röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid söövad teisi loomi, samas karnivoor võib olla ka mõne teise looma toiduobjekt. Sedasi moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Taimtoidulise looma-ja taimeliigi vahelist toitumissuhet kutsutakse herbivooriaks. herbivoorid on näiteks lehetäi, maipõrnikas, metskits. Taimedel on herbivooride vastu väljakujunenud kohastumused - okkad, eritised,ogad, karvad jne. Hulk loomi on segatoidulised ehk omnivoorid. Näiteks karu ja metssiga ning ka inimene. 1.3 ÖkosüsteemidIgal liigil on oma levila ehk areaal. Territoorium mida teatud liigi isendid kasutavad. Areaali eri osades elavad liigikaaslased ei pruugi omahvael kunagi kokku puutuda, sest enamasti on nad üksteisest looduslikult, ruumiliselt või ajaliselt eraldatud. Näiteks eestimaa metsadesse kuuluvad mägrad on küll kõik ühte liiki, kuid eri populatsioonides. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku suhtes. Mida suurem on populatsiooni tihedus, seda pingelisem on populatsioonisiisene konkurents. Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis moodustavad elukoosluse ehk  biotsönoosi. Sellesse kuuluvad populatsioonid võime jagada taime, looma ja seenekoosluseks ning mikroorganismideks. Kogu biotsönoos on tihedalt seotud ka oma elukeskkonna ehk ökotoobiga.( lk 18 pilt 1.18) Ökosüsteem on isereguleeruv tervik. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Rohelised taimed omastavad ökotoobist anorgaanilist ühendit ning moodustavad sellega vajalikke orgaanilisi aineid. Nad on tootjad ehk produtsendid. Tootjate hulka kuuluvad ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid. Toiduahela järgmise lüli moodustavad heterotroofid, ning siis kiskjad. Toiduahela organisme, kes toituvad teistest organismidest, nimetatakse tarbijateks. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele ( destruendid)(seened, mikroorganismid, selgrootud loomad.)1.4 Ökosüsteemides toimuvad muutusedPopulatsioon, milles sündimus ja suremus on tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks.Ökoloogilist tasakaalu võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsiooni arvukus kiirelt tõusma või kahanema. Populatsioon, mille arvukus ajas suureneb, on kasvav. Kahaneva arvukus langeb, suremus ületab sündimuse. Seda võivad mõjutada näiteks kliimategurite järsud muutused : paduvihm, põud jne. Kui ökosüsteem iseregulatsioon lakkab, siis muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Näiteks kuusiku maharaiumise järel hakkavad seal kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud. Need kasvavad kiiremini kui seemnest kasvavad kuused. Nii asendub üks metsatüüp teisega.Kui aga noored kuused sirguvad, varjutavad lehtpuud ära ning need hukkuvad ning kuusik taastub. Nii on sündmused pöörduvad. Võib olla ka pöördumatuid muutusi, näiteks inimtegevusest tingitud muutused. Kui keskkonna saastatus ületab organismide taluvusläve, siis ökosüsteem ei asendu teisega, vaid hukkub. 1.5 Ökoloogilised globaalprobleemidToidupuudus-  põhjusteks inimkonna kiire juurdekasv, Aafrika maaalad on põllumajanduseks kõlbmatud. Tagajärg - toiduainete toodang on langenud, näljahäda. Et parandada, on vaja kujundada inimeste toitumisharjumusi ümber, arengumaades täiustada maaharimisviise.Mullastiku hävimine - Põhjusteks paduvihmad ja vooluveed, tuul, temperatuuri kõikumine nendes piirkondades kus pole taimestikku. Tagajärg - igal aastal häbib 25 miljonit tonni mulda. Parandamiseks - oskuskil maaharimine, suured põllumaad asendada väikeste põllulappidega. Kõrbestumine - Põhjusteks kliimategurid, inimtegevus ( metsaraie, liigkarjatamine, valed väetamis- ja maaharimisvõtted. Tagajärgedeks kuivad või poolkuivad alad, kus ei kasva taimi. Parandamiseks vähem metsaraiet.Veepuudus - Põhjusteks põllumajandus ja tööstus on põhilised veetarbijad, vee saastamine. Tagajärg Aafrika ja Aasia riikides vähe puhast joogivett, nakkushaiguste levik. Parandamiseks magevee korduvkasutus, oskuslikud niisutussüsteemid, merevee destilleerimine, veehoidlad.Happevihmad - Põhjusteks inimtegevuse tagajärg, kütuste põletamine. Tagajärg Happevihm muudab mullastiku keemilist koostist, taimede areng seiskub, metsad hävivad. Parandamiseks Vältida atmosfääri saastamist, põletada vähem naftat ja kivisütt, kasutada rohkem tuule- , vee- ja päikeseenergiat. püüda kinni filtritega kahjulikud gaasid.  Kasvuhooneefekt -  Põhjusteks atmosfääris olevad kasvuhoone gaasid ( Co2, CH4, N2O), fossiilsete kütuste tarbimine. Tagajärjeks maapinna soojenemine. Põhjusteks ülemaailmsed kokkulepped ja strateegiad. Osoonikihi hõrenemine -  Osoonikihi hõrenemist põhjustavad kemikaalid ( freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes) mis paiskuvad atmosfääri. (juukselakkides, deodorantides ja õhuvärskendajas olevad ühendid).Tuleb toota jahutusvedelikke ja aerosoole, mis on keskkonna sõbralikud, ega hävita osoonikihti. Sudu - Tekib autode hetigaaside ja veeauru segunemisel.Mürgine. Kahjulik on ka näiteks talvel tänavatele puistatud liivatolm, mis kevadel õhku paiskub. Need ärritavad hingamisteid ja silmi. 

New Page