Vereringe

Annotations:

• Vere liikumine organismis. Vereringe ülesandeks on siduda ühtseks tervikuks kõik organismi osad.

1. Süda
   1. Vasak pool
      1. Kehavereringe

         Annotations:

         • Kehavereringe ehk suur vereringe saab alguse südame vasakust vatsakesest. Süda pumpab aorti hapnikurikka vere. Kehast tulev hapnikuvaene veri jõuab läbi veenide tagasi südame paremasse kotta. 
   2. Parem pool
      1. Kopsuvereringe

         Annotations:

         • Kopsu- ehk väike vereringe saab alguse südame paremast vatsakesest kus hapnikuvaene veri läbi kopsuarterite jõuab kopsudesse. Kopsudes toimub läbi alveoolide gaasivahetus (süsihappegaas läheb kopsudesse ning hapnik liigub punasesse vereliblesse). Hapnikurikas veri liigub läbi kopsuveenide tagasi südame vasakusse kotta.
   3. Kojad

      Annotations:

      • Asetsevad vatsakeste peal. Paremasse kotta suubuvad kehaveenid ja vasakusse kotta kopsuveenid.
   4. Vatsakesed

      Annotations:

      • Asetsevad kodade all. Vasak vatsake pumpab hapnikurikka vere kehavereringesse. Kopsuvereringe saab alguse paremast vatsakesest.
   5. Hõlmased klapid

      Annotations:

      • Klapid, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel. Lasevad verel liikuda vaid ühes suunas- kojast vatsakesse.
   6. Poolkuuklapid

      Annotations:

      • Lasevad verel liikuda ühes suunas - südamest välja. Asuvad vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel..
   7. Inimese iga

      Annotations:

      • Imiku südametöö on umbes kaks korda kiirem kui täiskasvanul.
   8. Keha treenitus

      Annotations:

      • Mida treenitum on inimene, seda efektiivsemalt tema süda töötab. Nii puhkeoleku kui ka füüsilise koormuse pulss on treenitud inimesel madalam, kui treenimata inimesel.
   9. Organismi eripära

      Annotations:

      • Mõne inimese südametöö on loomuomaselt kiirem kui teisel. Mõnel jälle aeglasem.
2. Veresooned
   1. Arterid

      Annotations:

      • Ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Kõige suuremad ja elastsemad veresooned.
   2. Veenid

      Annotations:

      • Veresooned, mille kaudu hapnikuvaene veri voolab kehast südamesse. Veenide siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas.
   3. Kapillaarid

      Annotations:

      • Kõige peenemad veresooned. Nad tagavad ainete vahetuse kudede ja vere vahel.
3. Veri

   Annotations:

   • Vedel sidekude mis ringleb veresoontes. Koosneb vereliistakutest, vereplasmast, punastest ja valgetest verelibledest. 
   1. Punased verelibled

      Annotations:

      • Nende peamine ülesanne on viia hingamiselunditest hapnik keha kõikidesse rakkudesse. Neid tekib juurde punases luuüdis.
   2. Valged verelibled

      Annotations:

      • Vererakud, mille ülesandeks on võitlus organismi tunginud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega.
   3. Vereplasma

      Annotations:

      • Vesi ning selles lahustunud toit- ja jääkained ning verevalgud. On kollaka värviga vedelik.
   4. Vereliistakud

      Annotations:

      • Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine.