Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka.Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (Apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed.Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomulikult.
Slide 2
Toitumine
Miljoneid aastaid tagasi, ammu enne esimesi inimesi elasid dinosaurused. Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused.Dinosaurused arenesid teistest roomajatest Triiase ajastul 230 miljonit aastat tagasi. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult.Mõned dinosaurused olid lihasööjad, aga enamik neist olid taimesööjad. Taimesööjatel olid nürid hambad, mis olid head lehtede närimiseks. Nad pidid sööma palju rohkem, kui lihasööjad, sest lehed olid väiksema toiteväärtusega.
Slide 3
paljunemine
Kõikk saurused munesid mune.ja munesid vette ja koorusid munast.
Slide 4
Liigid
Türannosaurus - 12 meetrit kõrge, 9000 kgTritseratops - 8 meetrit kõrge, 8000 kgStegosaurus - 9 meetrit kõrge, 3000 kgPlesiosaurus - 5 meetrit kõrge, 2000 kgT-rex
Slide 5
v älja suremine
Alvarezi asteroidi teooria. See on kõige laialdasemalt levinud teooria. Selle järgi tabas Maad umbes 65 miljonit aastat tagasi 6-15 kilomeetrise diameetriga asteroid. Kohutav plahvatus paiskas atmosfääri miljoneid tonne pinnast, põhjustades hiiglaslikke tulekahjusid, tsunaamisid, äikesetorme, happevihma, maavärinaid ja võib-olla isegi vulkaanipurskeid. Kokkupõrge põhjustas maa atmosfääris keemilisi muutusi, mis viisid taimede väljasuremiseni, mida dinosaurused sõid. Plahvatuse kuumus tappis kõik kokkupõrke koha läheduses elanud eluvormid. Atmosfääris hõljuv tolm varjas päikese kuudeks, mis põhjustas globaalset temperatuurilangust. Dinosaurused ei kohanenud nende muutustega ja surid välja.