Vereringe

Anmerkungen:

• Vere liikumine organismis. Vereringe ülesandeks on siduda ühtseks tervikuks kõik organismi osad.

1. Süda
   1. Vasak pool
      1. Kehavereringe

         Anmerkungen:

         • Kehavereringe ehk suur vereringe saab alguse südame vasakust vatsakesest. Süda pumpab aorti hapnikurikka vere. Kehast tulev hapnikuvaene veri jõuab läbi veenide tagasi südame paremasse kotta. 
   2. Parem pool
      1. Kopsuvereringe

         Anmerkungen:

         • Kopsu- ehk väike vereringe saab alguse südame paremast vatsakesest kus hapnikuvaene veri läbi kopsuarterite jõuab kopsudesse. Kopsudes toimub läbi alveoolide gaasivahetus (süsihappegaas läheb kopsudesse ning hapnik liigub punasesse vereliblesse). Hapnikurikas veri liigub läbi kopsuveenide tagasi südame vasakusse kotta.
   3. Kojad

      Anmerkungen:

      • Asetsevad vatsakeste peal. Paremasse kotta suubuvad kehaveenid ja vasakusse kotta kopsuveenid.
   4. Vatsakesed

      Anmerkungen:

      • Asetsevad kodade all. Vasak vatsake pumpab hapnikurikka vere kehavereringesse. Kopsuvereringe saab alguse paremast vatsakesest.
   5. Hõlmased klapid

      Anmerkungen:

      • Klapid, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel. Lasevad verel liikuda vaid ühes suunas- kojast vatsakesse.
   6. Poolkuuklapid

      Anmerkungen:

      • Lasevad verel liikuda ühes suunas - südamest välja. Asuvad vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel..
   7. Inimese iga

      Anmerkungen:

      • Imiku südametöö on umbes kaks korda kiirem kui täiskasvanul.
   8. Keha treenitus

      Anmerkungen:

      • Mida treenitum on inimene, seda efektiivsemalt tema süda töötab. Nii puhkeoleku kui ka füüsilise koormuse pulss on treenitud inimesel madalam, kui treenimata inimesel.
   9. Organismi eripära

      Anmerkungen:

      • Mõne inimese südametöö on loomuomaselt kiirem kui teisel. Mõnel jälle aeglasem.
2. Veresooned
   1. Arterid

      Anmerkungen:

      • Ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Kõige suuremad ja elastsemad veresooned.
   2. Veenid

      Anmerkungen:

      • Veresooned, mille kaudu hapnikuvaene veri voolab kehast südamesse. Veenide siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas.
   3. Kapillaarid

      Anmerkungen:

      • Kõige peenemad veresooned. Nad tagavad ainete vahetuse kudede ja vere vahel.
3. Veri

   Anmerkungen:

   • Vedel sidekude mis ringleb veresoontes. Koosneb vereliistakutest, vereplasmast, punastest ja valgetest verelibledest. 
   1. Punased verelibled

      Anmerkungen:

      • Nende peamine ülesanne on viia hingamiselunditest hapnik keha kõikidesse rakkudesse. Neid tekib juurde punases luuüdis.
   2. Valged verelibled

      Anmerkungen:

      • Vererakud, mille ülesandeks on võitlus organismi tunginud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega.
   3. Vereplasma

      Anmerkungen:

      • Vesi ning selles lahustunud toit- ja jääkained ning verevalgud. On kollaka värviga vedelik.
   4. Vereliistakud

      Anmerkungen:

      • Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine.